Audit
Raamatupidamisaruannete audit ja ülevaatus
Auditeerimine on kindlustandev tegevus, mis seisneb raamatupidamisaruande kontrollimises ja sellele hinnangu andmises riiklikult atesteeritud sõltumatu raamatupidamisspetsialisti (vandeaudiitori) poolt kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standardite ja riiklikult kehtestatud auditeerimisreeglitega (auditeerimiseeskirjaga). Auditeerimise peaülesandeks on aruandluses esineva informatsiooni usaldusväärsuse tagamine välistarbijate ees ja seeläbi tervikuna ärikeskkonna läbipaistvuse, ettenähtavuse ja stabiilsuse suurendamine.
Vastavalt Audiitortegevuse seadusele viiakse auditeerimist läbi kahes vormis: audit ja ülevaatus (viimane on võrreldes auditiga väiksemat kindlustunnet andev audiitorteenus).
Audit on üldjuhul kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi (Audiitortegevuse seaduse § 91 lg 1):
- müügitulu või tulu 4 000 000 eurot;
- varad bilansipäeva seisuga kokku 2 000 000 eurot;
- keskmine töötajate arv 50 inimest;
või raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi (Audiitortegevuse seaduse § 91 lg 2):
- müügitulu või tulu 12 000 000 eurot;
- varad bilansipäeva seisuga kokku 6 000 000 eurot;
- keskmine töötajate arv 180 inimest.
Samuti on audit kohustuslik (Audiitortegevuse seaduse § 91 lg 3): igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale.
Ülevaatus on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi (Audiitortegevuse seaduse § 92 lg 1):
- müügitulu või tulu 1 600 000 eurot;
- varad bilansipäeva seisuga kokku 800 000 eurot;
- keskmine töötajate arv 24 inimest;
või raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi (Audiitortegevuse seaduse § 92 lg 2):
- müügitulu või tulu 4 800 000 eurot;
- varad bilansipäeva seisuga kokku 2 400 000 eurot;
- keskmine töötajate arv 72 inimest.
Isegi juhul, kui auditi või ülevaatuse nõue ei tulene seadusest, soovitaksime (enda kogemusest lähtuvalt) auditeerimise vajaduse üle otsustamisel arvestada järgnevate puhtpraktiliste kaalutlustega:
- laenu taotlemisel (eriti esmataotlemisel) krediidiasutused reeglina nõuavad ärisubjektide-taotlejate käest auditeeritud raamatupidamise aastaaruandeid eelmis(t)e majandusaasta(te) eest;
- riigihangete korraldamisel seatakse tihtipeale hanketingimusena esitada hankedokumentide hulgas pakkuja auditeeritud raamatupidamise aastaaruandeid 1-2 eelmise majandusaasta eest;
- Euroopa Liidu struktuurfondidest ja teistest rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest toetuste ja sihtfinantseerimise taotlemisel tuleb tavaliselt esitada auditeeritud raamatupidamise aastaaruandeid mitme eelmise majandusaasta eest;
- äriotsustuste langetamisel välismaised erainvestorid n.n. „vana demokraatia riikidest“ pööravad väga suurt tähelepanu nii auditi olemasolule kui ka audiitori aruannete (järeldusotsuste) sisule (palju suurem, kui see on tavaks Eesti ettevõtluskeskkonnas) – seda tuleb silmas pidada eelkõige nendel Eesti ettevõtjatel, kes lähi- või kaugtulevikus planeerivad (või möönavad) oma äri müüki.
Maailmas traditsiooniliselt mõistetakse auditit kui äriühingu tegevjuhtkonna poolt koostatud raamatupidamise aruandluse kontrolli, mis viiakse läbi äriühinguväliste infotarbijate (eelkõige aktsionäride ja osanike) huvides. Meie arvates, Eesti (nagu iga teise postsotsialistliku riigi) oludes vandeaudiitori missioon on traditsioonilisest mõnevõrra laiem. Kiiresti muutuva seadusandluse ja n.n. noore ettevõtluskeskkonna tingimustes, mille juures enamikes äriühingutes tuumikaktsionärid või osanikud ja juhatuse liikmed langevad isikuliselt kokku, teeme auditi käigus kõik, et olla kasulik ka kliendi tegevjuhtkonnale arvestussüsteemi kujundamisel ja arendamisel ning raamatupidamis- ja maksuprobleemide lahendamisel. See väljendub eelkõige tihedas koostöös ja tagasisides kliendi juhtimis- ja finantspersonaliga, mille vältel esitame oma soovitusi ja ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja arvepidamise efektiivsemaks muutmiseks.
Alates jooksva sajandi algusest radikaalselt reformiti eelarvelist raamatupidamist puudutav regulatsioon. Vajadus viia kohalike omavalitsuste arvestussüsteeme kooskõlla uue reeglistikuga tekitas sel periodil suurt nõudlust kvalifitseeritud audiitorteenuste järele linna- ja vallavalitsuste poolt. Oleme rõõmsad, et AUDEST vandeaudiitorite soovitused on kajastunud paljude Ida-Viru linnade ja valdade kaasaaegses arvepidamises, s.h. meie spetsialistide ettepanekul mõned linnad tsentraliseerisid oma raamatupidamisi, luues efektiivseid ja läbipaistvaid arvestussüsteeme vana detsentraliseeritud raamatupidamise asemel, mille juures iga väike linnaasutus (kool, lasteaed, raamatukogu jms) pidas (tihtipeale käsitsi) oma bilansikujulist arvestust edaspidise konsolideerimisega linnavalitsuse tasandil.
Paljude klientidega on meie suhted korraldatud kestvuslepingutena, mille alusel on audiitoril side kliendi finantspersonaliga kogu aasta vältel, mitte ainult peale aruandeperioodi lõppu. See võimaldab luua olukorra, kus kliendi juhtkonnal on jooksvalt pidev ülevaade auditi käigust ja võimalikest esiletulnud asjaoludest.
Muud audiitorteenused
Seadusjärgsed teenused
Äriseadustiku alusel kuulub vandeaudiitori ainupädevusse:
- arvamuse väljastamine kas osa- või aktsiakapitali tehtava mitterahalise sissemakse hindamise kontrolli kohta (§ 143 lg 3 ja § 249 lg 3);
- arvamuse väljastamine likvideeritava osaühingu või aktsiaseltsi lõppbilansi ja vara jaotusplaani kohta (§ 215 lg 2 ja § 378 lg 2);
- arvamuse väljastamine äriühingu(te) ühinemis- ja jagunemislepingu kohta (§ 394 ja § 437);
- kirjaliku aruande esitamine aktsiate ülevõtmisaruande kontrolli kohta (§ 363-4 lg 2).
Äriseadustiku § 191 lg 3 ja § 330 lg 3 alusel osaühingu või aktsiaseltsi erikontrolli läbiviijaks võivad olla vandeaudiitorid, vandeadvokaadid või advokaadiühingud.
Kokkuleppelised teenused
Kokkuleppel kliendiga viime läbi konkreetse aruandekirje (nt tulude ja kulude (s.h. kulude eesmärgipärasuse), laojäägi jms) või eraldi arvestusvaldkonna (nt palgaarvestuse, põhivara arvestuse) kontrolli ning väljastame selle kohta aruande (mis võib kanda ka nimetust „audiitori kinnitus“).
AUDESTil on pikaajaline kogemus Euroopa Liidu struktuurfondidest ja teistest rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest rahastavate projektide auditeerimisel.
Konsulteerime kliente äriühingute asutamisel, ühinemisel, jagamisel, ümberkujundamisel, ettevõtte võõrandamisel ja soetamisel ning teiste äriprobleemide korral. AUDESTi eripäraks on kompleksnõustamine, s.t. probleem hinnatakse igakülgselt (raamatupidamis- ja maksualasest ning õiguslikust vaatenurgast) ning pakutavas lahenduses on maksimaalselt arvestatud kõiki kaasnevaid äririske.
Investoritele osutame due diligence teenuseid.
Tatjana MINZATOVA
- vandeaudiitor alates 2006.a
- majandusalane kõrgharidus (Tallinna Tehnikaülikool, 2000.a)
- AS-s AUDEST alates 2000. aastast (juhatuse liige, audiitor), AUDEST AUDIITORTEENUSTE OÜ juhatuse liige
- e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Juri NEDAŠKOVSKI
- vandeaudiitor alates 1991.a
- majandusalane kõrgharidus (Tallinna Tehnikaülikool, 1988.a)
- AS-s AUDEST alates 1992. aastast (juhatuse liige, audiitor), samuti AUDEST AUDIITORTEENUSTE OÜ
- varem töötas erinevates finantsametites riigi- ja eraettevõtetes
- e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.